teisipäev, 28. juuli 2015

V päev. Ligatne - Haeska

Kämpingu kõrvalt käib üle jõe trossiga veetav parv ning hommikul  õnnestus näha, kuidas kohalikud traktorit üle jõe sikutavad. Jah, trossi ei vedanud mootor, vaid pargase kapten.


Kodupoole ei tahtnud kohe mööda suurt maanteed sõita ning kulgesime läbi rahvuspargi väikestel kruusateedel. Need väikesed teed oli elamus, üles alla, siia sinna, üle ja läbi ürgse jõeoru.
Juhuslikult komistasime jõeäärsele liivakivi paljandile.


Ja nagu ikka, kui oled õhtul pikkisilmi otsinud telkimiskohta, aga ei leia, siis hommikul on kõik põõsa tagused neid täis, koos kempsudega ja puha.

Edasi panime otse läbi Valmiera Masa piiripunkti poole, et siis Karksi-Nuia kaudu kodu poole vurada, aga...

5km enne piiri paksus vihmasajus, andis sapikal käigukangi hoob järele.
Tuli oodata kuni sadu lõppeb, et siis läbimärjal asfaltil auto all püherdada. Naised keetsid kohvi ja viga sai ruttu parandatud.

Pärnus siis oli viimane tankimise peatus. Üks mees arvas, et ei tangi  "ah jõuab koju küll".
Ja 10 km enne lõppu.....


Kohtumiseni järgmine kord!



neljapäev, 23. juuli 2015

IV päev Nida - Ligatne

Sel päeval ronisime veel ühe düüni otsa, mis oli sedapuhku keset metsa (ka kaetud metsaga).
Lahkusime poolsaarelt ja tegime hirmus pika sõidu ilma pausideta kuni Läti piirini. Suund oli otse Siauliai peale ja sealt Lätti.

Piiripunktis tegime esimese pisikese kohvipausi.
Peagi ka lõunasöök, mingis suvalises tanklas.

Lõunasöögist alates sõitsime mööda väikseid külavahe teid suunaga Siguldasse.
Õnnestus 10km sõita kruusateel, millel oli laiust sama palju, kui tavaliselt 4-realisel maanteel.

Siguldas tegime tiiru poes (keppi ei ostnud, süüa oli vaja).
Siguldast algas paar tundi kestev ööbimiskoha otsing. Soov oli ju ööbida, nagu ikka, looduskaunis kohas.

Leidsime Sigulda ja Cesise vahel asuva Gauja jõe oru kaitseala kaardi, kus oli täitsa olemas telgi märgid.

Valisime ühe välja ja sõitsime sinna,      mnjah..........

Ja nigu maast leitud, sildi kõrval  on kämpingu värav. Mis siis ikka, kell oli palju ja sõidetud ka juba omajagu, jäime sinna.

Oi aga kui makaron söödud sai, siis läks Tarmo sünnipäevaks                   tort ja šampus olid kõik ja puha.

Selles kämpingus oli peale meie ainult üks telk veel, ilus ja puhas oli.

kolmapäev, 22. juuli 2015

III päev Kintai - Nida

Hommikul ärkasime ja kaesime üle lahe asuvaid liivadüüne, võimsad.

Selle päeva plaan oli saada kuidagi Nida poolsaarele, meil ei olnud õrna aimugi kuidas see käib.
Kaarti vaadates tundus nagu läheks sinna sild, kuid koduste jutu järgi käib praam. Mõte - sõidame Klaipedasse ja uurime turismi infost.
Sõita oli u 40 km. Juhuslikult gps-ga jõudsime sadamasse, kust läkski praam Nidale.
Pilet maksis 11 eur/auto  ja 0.8 eur/inimene, kusjuures edasi-tagasi pilet.

Saarel (poolsaarel) tegime metsavahel kohvipausi ja pidasime plaani.


Vahepeal oli meile selgeks saanud, et tavainimene ei tohi käia mujal, kui ainult ettenähtud radadel (isegi põõsasse pissile ei tohtinud minna).
Sõitsime edasi  mööda saare ainukest teed lõunasse, kui äkki tee peal putka ja konstaabel.
Nüüd tuli maksta rahvuspargi maksu, mis on 10 eur/auto.
Ühes väikeses ilusas külas uurisime telkimis võimaluste kohta, ja selgus, et seda tohib teha vaid ühes kohas ja seegi on kämping (ainuke).

Lõuna ajal tegime ühes ülerahvastatud parklas võileiva lõuna, et siis liivadüüne uudistada.
Ahjaa, miks võileiva lõuna, mitte suppi? Sest sellel saarel on tuletegemine keelatud, tuletegemine tähendas ka suitsetamist.

 Ronisime mööda rangelt piiratud rada düünidel, rada käis üles, alla ja lõpuks jõudis nn Surnud düüni otsa, kus oli meeletult vali tuul, kuid imeilus vaade.

Otsisime üles selle kämpingu, kus võis telkida ja tegime kauba ära. 1 auto, 1 telk ja 2 inimest maksis 23 eur.

Õhtul, kui olime puhanud, siis käisime Nida linna peal jalutamas,- jube ilus ja armas väike linn on.

Teel linna vallutasime kõige kõrgema düüni poolsaarel.


Enne magama minekut oli pikk vestlus kolme sakslasega, kes meie autosid uudistasid.





kolmapäev, 15. juuli 2015

II päev Uši - Kintai

Hommikul kimasime kohe esimese vaatamisväärsuse poole, Kolka neemele, kuhu oli jäänud 6 km.
Parkimise eest tuli maksta 1.5 eur/h auto kohta.
Neeme tipus oli ilus, kuid meeletu tuul. Vaatasime huvitavat lainete mängu, kus kahelt erinevalt poolt tulevad lained kohtuvad ja moodustavad "keeva vee".
Üritasime näha Ruhnu saart, ei näinud.
Sõitsime edasi mööda läänerannikut läbi ilusa Ventspilsi linna.
Meie kaardile oli märgitud Läti rannikul kaks ilusa vaatega kohta. Esimeses neist, Jurkalnes, otsustasime peatuda. Peatusimegi, aga 2eur/auto eest ( Lätlased teavad kuidas raha teha ).
Kõhud olid tühjad ja kõigepealt keetsime suppi.

Ja siis oli üllatus, kui ..jalutasime läbi metsa mere äärde.

Järgmine peatus oli määratud olema selles teises ilusa vaatega kohas. Sinna viis väga väga kehv kruusatee ja oli vaid tavaline liivarand.
Jõudsime Leetu ja soovisime uudistada Palangat, aga kuna rahvast oli nii palju ja parkimise leidmine võimatu, sõitsime edasi ja jäime öömajale Kintai küla lähedal.







I päev Haeska - Uši

Sõitu alustasime Läänemaalt Haeskast kell 14.00.,, Tegime Pärnus pisikese poe peatuse, kust võtsime reisiks vajaliku toidu ja muu. Paagid tankisime kurguauguni täis ja tuld.
Kohe kui olime jõudnud Lätti hakkas sadama, ja mitte vähe. Ļäti teed aga tervitasid meid hirmsate teetöödega, kus tuli iga 2 km järel foori lubavat tuld oodata.
Algul arvasime, et sõidame Riiast ringiga mööda, kuid viimase hetke mõte viis meid siiski läbi kesklinna.
Ja seal ļäkski juba põnevaks, keset meeletut liiklust paduvihmas, põles sapikal kojameeste kaitse läbi. Vahetasime ära ja panime edasi Jurmala poole.
Jurmala kohta olime kuulnud õudusjutte, kõik peavad maksma maksu.
Saagu mis saab, aga sealt me läbi sõidame, sõitsimegi, ei maksnud midagi, kuigi vist oleks pidanud. Ega me täpselt ei tea, putka oli ju, konstaablid ka...aga sõitsime mööda ja... Olimegi juba kaugel.
Kimasime otsides ööbimiskohta palju kilomeetreid, ja seal see oligi, järve kaldal mere ääres, ilus telkimisplats koos kemmerguga.

2015 Väljasõit Lätti ja Leetu.

Nonii, sel aastal (6-10 juuli) tegime väikese väljasõidu Lätti ja Leetu.
Käisime avastamas naabrite looduskauneid kohti.
Kahjuks ei saanud kogu seltskond seekord tulla ja pidime reisu kahe autoga ette võtma (mahajäänud on kadedad) :)
Sõitsime pärnust alates mööda rannikut kuni Kaliningradi piirini ja tagasi läbi keskmaa.
Kokku saime vuratud 2000 km, mida polegi nii vähe.