neljapäev, 14. juuli 2016

Reisi lõpp.

Nüüd võib selle reisi lõppenuks lugeda.
Eile jõudsid koju tagasi ka Itaaliasse jäänud õed. Tervis on hea ja meel, koju jõudmise puhul, rõõmus.

esmaspäev, 4. juuli 2016

Video

Siin on vaatamiseks üks väike video.
https://youtu.be/cqEa5Y3KWK4

pühapäev, 3. juuli 2016

See pole veel kõik.

Kokku: 6700km

Vaatamata paljudele viperustele oleme õnnelikena kodus tagasi,
aga mitte kõik. Osa meist seikleb ju ikka veel Itaalias.
Loodame, et ka nemad saavad peagi kodu poole liikuma hakata.
Hoiame pöialt ja elame kaasa.

Viimane päev.

Kokku: Tallinnlastel 20km ja Läänlastel 144km.

Hommikul tulime Soomes laevalt maha ja enne teise laeva peale minekut sõitsime Soomes tervelt kilomeetri.
Lastel jätkus head tuju lõpuni välja.

Kodumaale jõudes jäid kollase sapikaga reisijad pealinna, ning läänlased võtsid suuna Haapsallu.

Teel Haapsallu aga avati žigulil kapott. Seda mitte enam solidaarsusest, vaid päriselt. Lahti oli tulnud tühikäigu klapi juhe.

Peagi jõudsid ka läänlased koju.

laupäev, 2. juuli 2016

XIX päev.

Kokku 320 km.

Maanteelint jätkus. See oli kõige raskem sõit, üheltpoolt painas meeletu uni, kuna viimased ööd on olnud napid ja teiselt poolt hirm, et kas ikka jõuame.
Jõudsime. Nüüd peame laeval väikest puhkust ja siis veel väike suts koduni.

XVIII päev.

Kokku 830km.

Hull päev.
Hommikul startides paistis ees ootavat mõnus sõidupäev, kuid kohe peale 30km seisime. Seisime terve tunni, ummikus.
Raadiost saime teada, et on juhtunud suur avarii kütuseveokiga. Kokku kulus meil sellest läbi saamiseks paar tundi. Juba siis oli selge, et peab jälle näpistama uneaega.
Saime Saksamaaga ühele poole, ning Taani piiril juhiti ziguli kontrolli.
Tekkis väike sabin, autos oli võõras laps (reisikaaslane, vanemad sõidavad sapikaga) ilma dokumentideta. Kõik laabus siiski ruttu.

Taani läks ruttu, kuid oli uus ja huvitav.
Ja siis, oi oi kui suur see sild Taani ja Rootsi vahel on.

Kokku maksime Taanis silla maksusi 74 euri auto kohta.

Piiril toimus täis passikontroll.
Siis algas Rootsi, algas ka sadu. Sadu oli nii tugev, et kiirused jäid õige madalaks. Sadas õhtuni ja kuna olime end oimetuks sõitnud, siis läks käiku autos magamine.
Üks mees pikutas puu ja puhkekoha katuse vahele tõmmatud "võrkkiiges".

reede, 1. juuli 2016

XVII päev.

Kokku 745km.

Pikad, sirged ja igavad kiirteed.

"Ah Saksamaa läheb ruttu, seal sirged ja head teed".  Ei lähe.
Kiirteedel on aeg ajalt kohutavad ummikud, kus tuleb tunde 40km/h sõita.

Ühel sapikul murdus summuti üks toru pooleks ja kogu kupatus tahtis auto küljest irduda. Lärm lärmiks, aga kui kiirteel minema lendab, siis on palju pahandust, seega pidime abi otsima. Leidsime remonditöökoja ja palusime keevitust. Öeldi, et eriti aega pole, aga siin on mees, kellega kaasa sõites asja korda saate.
Läksime, sapik aeti garaaži Jaguari kõrvale upakile ja töö algas.
Mees mässas üle 2 tunni, keevitas, lihvis, puuris ja keermestas. Kui töö valmis oli võttis ja andis kõigile matkasellidele külmkapist pudeli jääteed.
Sapika omanikul oli peas vaid üks mõte - see on elu kalleim sapika remont.
Aga ei, härra ei tahtnud tasu ja soovis meile lihtsalt head reisi. Vot selliseid häid inimesi leidub.

Kuna aega läks jälle palju raisku, siis pidime sõitma kella 2ni öösel (kohalik aeg).
Telkisime jälle kiirtee äärses parklas.