Eilne päev kulges rahulikult, läbisime ühtekokku 748 km. Sõitsime Soome kõige idapoolsemat maanteed, kus asustust on vähe või esineb 100 km tagant. Valdavalt on teed üsna sirged, palju on tee ääres järvi ja jõgesid. Varalõunase peatuse tegimegi ühe järve juures, mis eriti just palava ilma tõttu ujuma kutsus- mõned julgemad käisidki.
Niisama palju, kui on Soomes veesilmasid, oli meil eile tee peal põhjapõtru. Sellisel hulgal põhjapõtru polnud keegi meie reisiseltskonnast varem näinud. Ilma liialdusteta, sõitsime nende vahel slaalomit, teisiti ei olnud lihtsalt võimalik. Neid on nagu meil Eestis vareseid. Õnneks olid nad rahulikud ja kiireid liigutusi ei teinud s.t ei hüpanud ette.
Paljud põdrad eelistasid maantee keskjoont mööda kõndida ja neile ei pakkunud meie lärmakate autodega mööda ja vahelt läbi sõitmine mingisuguseid emotsioone.
Zaz-il lekib väheke õli, teiste autodega probleeme pole olnud.
Põhja poole liikudes jääb ka tanklaid vähemaks, mistõttu tuleb tankida iga kord kui võimalus tekib.
Õhtuks jõudsime ühe jõe juurde, kus telkida. Roppu moodi oli sääski, mis meid kiirelt telkidesse magama ajas. Kuna olime päeval põhja polaarjoone ületanud, siis öist pimedust ei saabunudki.
Nüüd suundume Kirkenese poole.
Raskelt kadestamisväärne. Põhjapõdrad lisavad veel lisavürtsi.
VastaKustutaJõudu ja jaksu rännumeestele. Eks tuleb taoline asi isegi ette võtta.
Muide kas juhte vahetate või ainult mehed roolis?